Kohvi päritolu
Kohvi rikkalik ajalugu
5
minutit
Kohv on meie kiire elutempo jaoks hädavajalik, inspiratsiooni ja tujutõstmise allikas, mis äratab meie keha ja vaimu igapäevasteks võimalusteks. Kuid see on ka palju enamat. See on ülemaailmne kultuuriline jõud ja seda armastatakse sama palju kui kunagi varem. Kuid kust täpselt kohv algselt pärines ja kuidas see nii populaarseks sai? Lugege täpsemalt kohvi ajaloo kohta.
Kohvi päritolu legend algab Etioopiast
Etioopiat peetakse laialdaselt kohvi päritolu epitsentriks. Kui olete kunagi googeldanud „kohvi ajalugu“, siis olete kindlasti sattunud peale kuulsale loole sellest, kuidas kohvi avastas Etioopias umbes aastal 800 pKr Etioopia kitsekasvataja Kaldi.
Ta läks oma kitsede juurde, et näha neid väga kummaliselt käitumas. Nad olid pärast mõne puu marja söömist energilised ja elevil. Niisiis, ta proovis marju ise ja pärast seda, kui temagi tundis end energilisena ja erksana, viis Kaldi need marjad mungale. Munk hüüdis, et see on kuradi töö ja viskas marjad tulle. Seda tehes eraldus kaunis, taevane aroom ja marjad kraabiti kiiresti tulest välja ning need purustati. Mõistes oma viga, panid mungad seejärel marjad kannu ja katsid need säilitamiseks kuuma veega. Mungad hakkasid seda uut imelist segu jooma, ning mõistsid, et see aitab neil öiste jumalateenistuste ja palvuste ajal ärkvel püsida. Muidugi on see ilmselt lihtsalt üks imeline legend ja kohvi ajalugu sai tõenäolisemalt alguse Etioopia ja Põhja-Keenia oromo/galla rändrahvast.
Või algab kohvi ajalugu Jeemenist?
On ka mõned tuntud lood Jeemeni panusest kohvi avastamisel. Kõige kuulsam legend Jeemenist kohvi päritolu kohta erineb veidi Etioopia loost. Üks Jeemeni sufi müstik rändas läbi Etioopia vaimsete küsimuste asjus. Ta kohtas mõningaid väga energilisi ja entusiastlikke linde, kes olid söönud ühe taime vilju, mida nüüd tuntakse kohvitaimena. Rännakust kurnatuna otsustas ta neid marju isegi proovida ja leidis, et need andsid ka temale energiat. Siiski usutakse suuresti, et kohvioad eksporditi algselt Etioopiast Jeemenisse. Jeemeni kaupmehed tõid hiljem kohvitaimed tagasi oma kodumaale ja hakkasid neid seal kasvatama.
Sõna levis kiiresti
Kuna arvatakse, et kohv pärineb Etioopiast, siis arvatakse ka, et see jõudis 15. sajandil üle Punase mere põhja poole Jeemenisse. Seejärel hakati seda kasvatama Jeemeni Araabia piirkonnas ning 16. sajandil tunti seda juba Pärsias, Egiptuses, Süürias ja Türgis. See oli väga populaarne oma omaduste poolest, mis suurendasid tähelepanuvõimet ja erksust, võimaldades inimestel pühendada rohkem aega vaimsetele küsimustele ja palvetamisele.
Maailma esimene kohvik
Maailma esimene kohvik avati 1475. aastal Konstantinoopolis, mida praegu tuntakse Istanbulina. Kodus joodi kohvi nii igapäevase rutiini osana kui ka külalistele külalislahkuse näitamiseks. Väljaspool kodu käisid inimesed kohvikutes mitte ainult kohvi joomas, vaid ka vestlemas, muusikat kuulamas, esinejaid vaatamas, malet mängimas, klatšimas ja et uudistega kursis olla. Ilma tänapäevaste tehnoloogiateta muutusid kohvikud kiiresti teabe vahetamise ja kogumise epitsentriks. Neid nimetati sageli „tarkade koolideks“. Ja kuna igal aastal külastasid Mekat tuhanded palverändurid üle kogu maailma, hakkasid teadmised levima selle „Araabia veini“ kohta, nagu seda peagi hakati nimetama.
Euroopasse
Siis hakkas kohvi ajalugu muutuma. See eksootiline jook tekitas kindlasti elevust Euroopa reisijate seas, kes olid täis intriigi ja vaimustust. Nii oli 17. sajandiks kohv jõudnud Euroopasse ja muutunud üha populaarsemaks kogu kontinendil.
Euroopa kohvi ajalugu algab Itaaliast, kuhu see imporditi Osmanite impeeriumist. Eelkõige aitasid Veneetsia kaupmehed kaasa kohvi laialdasele populaarsusele Euroopa piirkondades ning 1645. aastal avati Veneetsias esimene Euroopa kohvik. Kohvi joomine kujunes eriti populaarseks jõukate inimeste seas.Madalmaade Ida-India Kompanii ja Briti Ida-India Kompanii kaudu sai kohv ka Inglismaal väga populaarseks. Esimene kohvik Inglismaal avati 1651. aastal Oxfordis ja sellele järgnesid kiiresti paljud teised, eelkõige Londonis. Kohvimajad olid mõeldud ainult meestele, kus sai arutada äriasju ja uudiseid ning suhelda. Räägitakse, et paljud äriettevõtted ja ideed said alguse Londoni kohvikutest.
Kohv jõudmine Pariisi
Seejärel tutvustas kohvi 1669. aastal Pariisis Suleyman Aga suursaadik Prantsusmaa kuninga Louis XIV õukonnas. Ta oli varustatud kottide viisi kohviga, mida kirjeldati kui „maagilist jooki“. Vaid kaks aastat hiljem, 1671. aastal, avas armeenlane, nimega Pascal, St.-Germaini messil kohvi joomise kioski. Külastajad hakkasid ruttu otsima petit noir'i, nimetust, mis on tänaseni säilinud. See tähistas Pariisi kohvikute algust, mis loomulikult inspireeris kohvikute avamist kogu Prantsusmaal.
Järgmise 30 aasta jooksul sai kohv kultuuriliseks põhijoogiks ka Austrias, Saksamaal, Hispaanias ja mujal Euroopas. Kohvi kasvatamine Euroopas oli siiski loomulikult külmema kliima tõttu raske. Hiljem hakkasid Euroopa kaupmehed kohvi kasvatama mujal.
Kohvi populaarsuse kasv Aasias
1600. aastateks pärines enamik kohviube Jeemenist. Kohvioad olid range järelevalve all ja võimulolijad tegid kõik endast oleneva, tagamaks, et viljakaid ube ei saaks mujal kasvatada. Moslemist palverändur Baba Budan oli aga kohviajaloo teekonda igaveseks muutmas. Ta lahkus Mekast, et naasta Indiasse 1600. aastal, smugeldades peotäie kohviube. Briti kolonisaatorite abiga said neist seemned maailma esimesele kaubanduslikule kohvitööstusele väljaspool Aafrikat ja Araabiat, kus toodetakse kohvi tänaseni.
Kohvi toodi Indoneesiasse esimest korda 1600. aastate lõpus hollandi kaupmeeste poolt ning järgmise sajandi jooksul jõudis see kümnetele Indoneesia saartele, nagu Sulawesi, Sumatra, Java ja Bali. Lühiajaliselt kuulusid mitmed Indoneesia saared maailma juhtivate kohvitootjate hulka.
Umbes 1800. aastatel hakkasid prantsuse kolonisaatorid Tais, Vietnamis, Kambodžas ja Laoses kohvi kasvatama. Lõpuks lubati madalmaalastel 17. sajandi teisel poolel kohvi kasvatada ja nad olid edukad oma jõupingutustega Jaava saarel, mis on praegu tuntud kui Indoneesia. Taimed vohasid ja madalmaalased hakkasid mängima tähtsat rolli kohvi kauplemises.
Atlandi ookeani ületamine – kohvi päritolu Uues Maailmas
Virginia koloonia rajaja, kapten John Smith tutvustas 1607. aastal teistele Jamestowni asukatele kohvi. Alguses ei peetud sellest siiski lugu ja teed eelistati palju rohkem. 1670. aastal sai Dorothy Jones esimeseks inimeseks, kes sai Bostonis loa kohvi müümiseks. 1700. aastate keskpaigaks nimetati paljusid kõrtse ka kohvikuteks, kuid tee oli endiselt eelistatud jook. Alles siis, kui mässu tõttu Suurbritannia vastu visati kogu teevaru merre ja selle joomist ei peetud enam patriootlikuks, muutus kohv üha populaarsemaks.
Uue Maailma kuuma ja troopilist ilma peeti kohvi kasvatamiseks ideaalseks ning kohviistandused levisid kiiresti kogu Kesk-Ameerikas, kus esimene kohvisaak saadi 1726. aastal. Ladina-Ameerika riikides on samuti ideaalsed kohvi kasvatustingimused, kus on hea tasakaal päikesepaiste ja vihma vahel, kõrge ja niiske temperatuur ning rikkalik pinnas. 18. sajandi keskpaigaks kujunesid Ladina-Ameerika riigid ühtedeks peamisteks kohvitootjateks, raiudes istanduste rajamiseks ulatuslikult troopilisi metsi. Tänaseks on Brasiilia maailma suurim kohvitootja.
Loodame, et teile meeldis rohkem teada saada kohvi rikkalikust ajaloost, mis jätkuvalt noorendab ja inspireerib miljoneid inimesi kogu maailmas iga päev. Kas otsite veel inspiratsiooni kohvi kohta? Avastage 16 lõbusat fakti kohvist, mis tõstavad teie tuju, või uurige kohvi degusteerimise maailma.
Tänased kogukonna lemmikud
Avastage veebilehelt kõige meeldivamaid artikleid
